Piäkuva: Kurniekkua syvväh erillizenny syömizenny. Pastoksen piälysty leikattih iäres, katkattih sit palaine, pastettu kala pandih torielkale. Sidä syödih kuoren kel, kuduas oli kalan duuhu da magevus. Kuva: Ol’ga Stepanova
Terveh teile, hyvät lugijat! Tänäpäi minä sanelen teile erähäs magies pastokses, kuduadu tänäpäigi pastetah kaikkiel Karjalas. Sidä pastostu on eri luaduu. Minä sanelen teile, kui pastettih kalakurniekkua minun perehes.
Buabo puaksuh sidä pastoi. Nygöigi, konzu verkoh puuttuu vägi suuri lahnu, muamo pastau kurniekan. Lapsusaijas sidä mustan, mindäh lienne puaksuvimah se oli lahnan kel – suuren da razvahizen. Kalakurniekku ainos salvattih kanvertan jyttyöh. Toizin minun mustamah ei luajittu.
Lahnu pestih, puhkattih, leikattih piä, evät da händy, dostalit kai pandih kurniekkah. Se pandih hienokse ajeltetule rugehizes jauhos luajitule kuorele. Salvattih čomah luaduh. Mindäh kanvertan jyttyöh da yhtel piärmiel – minä vie en tiijustannuh. Tiijustannen dai kerras annan tiijon.
Kalakurniekkah luajitah tahtas rugehizes jauhos. Buabo pastoi tahtahas, kuduan luadi leibih niškoi. Tänäpäi harvah pastetah muijoteksel, pannah droždeidu. Droždietoi tahtas on ylen murei, kalakurniekkua pastajes siepäi voi valuo nestehty.
Ajelemmo tahtahas sentin sangevus kohtikulmikko. Valmis kala kogonah sydämespäi vähäzel suolattu panemmo tahtahale. Kalan piälepäi panemmo hienondettuu argivoidu. Tahtahan reunat kiännämmö da yhtistämmö kanvertan jyttyöh. Opimmo yhtistiä muga, ku kurniekku rodies čoma da piärme olis näbei. Se on kurniekan čomendus. Salvatun kurniekan buabo pani “huogavumah da nouzemah”.
Sit kurniekan bokkih da piälimäzeh čurah luajimmo loukkozet vilkan vuoh da panemmo pastumah. Buabo pastoi kurniekkoi päčin pohjal, myö nygöi panemmo proutivole, laškat olemmo. Sendäh ku päčin pohjal pastajes enzimäi se pidäy pyhkie da pestä, sih pidäy neruo. Buabo pezi sidä pedäjän varvoil. Pädi sih kaččuo. Pedäjän duuhu tässäh on mustos. Da tuhkupizarehet päčinsuus. Net, tiettäväine, kerras pyhkittih, ga yhtelläh mustan. Muamo buaban peräh enzimäi pezi päčin pohjua, sit vaste rubei pastamah proutivoloil. Igävy on, ku perindö kuolou. Minä heijän jyttyöh en malta, näin da rinnal olin pestes, ga iče en oppinuh.
Pastetah kurniekkua hätken – kaksi čuassuu. Pastajes pidäy kaččuo kurniekan piälystiä. Aigoinaijal pidäy kattua se kastetul valgiel bumuagupalal, ku ei palas.
Ellendiä, valmis vai ruohku on kurniekku, voibi sidä vähäzel puistaldettuu. Ku syväin kurniekan “heližöy”, välläl kävelöy, sit kala pastui da ei tartunuh kuoreh, kurniekku on valmis. Sen jälles kurniekku pidäy havvottua čuassu toine, ku kuori pehmenis. Kurniekku päčispäi otettuu se voijetah viel, katetah käzipaikal da piälepäi katetah milgi lämmäl, enne pandih fufaikkah. Se luadiu kuoren pehmiekse da pidäy pastostu lämmänny, sendäh ku kurniekku olis magiembi.
Kurniekkua syvväh erillizenny syömizenny. Pastoksen piälysty leikattih iäres, katkattih sit palaine, pastettu kala pandih torielkale. Sidä syödih kuoren kel, kuduas oli kalan duuhu da magevus. Toinah ongo magei! Syögiä tervehyökse.
Ol’ga Stepanova, Oma Mua 5.2.2025